Ehitussõnastik

Otsi sõna:

a b d e f g h i k l m n p r s š t u v õ ü

a

aaderdamine - ehk aaderdus on puidule või marmorile omase soonilise tekstuuri andmine värvitud pinnale. Aaderdatakse tavaliselt seinu, uksi, aknaid ja mööblit.
aaderduskamm - on lame painduv terasest või plastmassist tööriist, millel on traadist või kummist piid või hambad ning mida kasutatakse aaderdamiseks.
abrasiivpaber - ehk lihvpaber ehk lihvimispaber ehk liivapaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Abrasiivi liigi järgi eristatakse liivapaberit kitsamas mõttes, klaaspaberit ja smirgelpaberit.
akvedukt - sillataoline veejuhe.
allmaaehitis - kaeveõõned, tunnelid, metrooehitised, gaasi-, nafta- ja veehoidlad, liiklus- ja tehnovõrgutunnelid, maa alused parklad, garaazid jne.
arhitektuur - ehituskunst.
asendiplaan - naaberkruntidega seotud plaan, mis määrab hoonete ja rajatiste asendi krundil
asfalt - on musta või pruuni värvi viskoosne peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta degradeerumise produktina. Raske nafta koosnebki suurel määral asfaldist. Asfalti sisaldavaid setteid nimetatakse tavaliselt tõrvaliivadeks, ehkki tõrv ja asfalt on erinevad asjad.
asjaõigus - tsiviilõiguse osa, mis korraldab vara omaniku õiguspädevusega (valdamise, kasutamise, käsutamisega) seostuvaid ühiskondlikke suhteid.
asula - tiheda hoonestusega ning territoriaalselt piiritletud eluhoonete ja õuede grupp.
autorijärelevalve - projekteerija vastutusest tulenev tegevus ehitusplatsil, mis hõlmab töövõtja koostatud tööjooniste hindamist ja võrdlemist tehnilise projektiga; materjaliuuringute ja seadmete katsetamise tulemuste läbivaatamist; ehitusplatsi regulaarset ülevaatust ja tööde kvaliteedi kontrolli ning ehitustööde käigus esilekerkivate küsimuste lahendamist.

b

basalt - on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Basalti kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks.
betoon - on ehituses kasutatav segu. Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), kõvastub mõne aja jooksul kivikõvaks. Võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.
Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud raudvardad või traatvõrk.
Tiheduse järgi klassifitseeritakse betoonid (EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus" põhjal):
raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³,
normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³,
kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³.
bituumen - on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele. Peamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt.
buldooser - erilise rippseadisega traktor pinnase kaevamiseks ja väiksemale kaugusele ümberpaigutamiseks; press latt- ja profiilraua painutamiseks.

d

dekonserveerimine - konserveeritud ehitisel ehitustööde jätkamiseks vajalike tööde kogum.
detailjoonis - eseme, tarindi osa, sõlme vm üksikasjalik joonis.
detailplaneering - on üksikasjalik planeering, mis koostatakse linna või valla territooriumi osa kohta.
drenaaz - liigvee kogumiseks ja kõrvaldamiseks pinnasesse rajatud veejuhtmestik.

e

eelarve - on eeldatavate tulude ja kulude arvutus.
eelprojekt - projektdokumendid, mis hõlmavad tellija (omaniku) vajaduste ja nõudmiste analüüsi, ehituskohtade ja -lahenduste võrdlevat analüüsi, kujunduslikke, arhitektuurilisi, funktsionaalseid, tehnilisi ja ehitusgeoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist, projekti ja selle maksumuse kohta hinnangu andmist. Eelprojekt võib olla projekteerimistingimuste väljaandmise eelduseks.
ehitis - on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitiseks nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust. Ehitiste hulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. Ehitisi, mis ei ole hooned, nimetatakse rajatisteks.
ehitise avatud brutopind - on ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna. Ehitise avatud brutopinna määramisel ei võeta arvesse ehitise fassaadil asuvaid kujunduslikke elemente. Ehitise avatud brutopinna piiriks on ehitise piiramata küljes konstruktsioonide välispindu ühendav mõtteline joon, kusjuures ehitise piiramata, kuid kaetud pinna korral on ehitise avatud brutopinna piiriks katuse horisontaalprojektsioon.
ehitise kasulik pind - ehitise, välja arvatud elamu, kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa. Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. Ehitise kasulik pind määratakse 0,1 m2 täpsusega. Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu.
ehitise maht - on ehitise füüsiline maht, mille määramisel ei võeta arvesse ehitisealuseid läbisõite. Hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri. Täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. Rajatise maht määratakse juhul, kui see on otstarbekas ja võimalik. Ehitise maht määratakse 1 m3 täpsusega.
ehitise suletud netopind - Hoone, välja arvatud elamu, suletud netopind on kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, akna- või muu piirdekonstruktsiooni ava ega nišši pinda, samuti lodža pinda. Hoone suletud netopind määratakse 0,1 m2 täpsusega. Rajatisel suletud netopind puudub.
ehitisealune pind - on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Ehitise ehitisealune pind määratakse 1 m2 täpsusega.
ehitisregister - sisaldab kahte liiki andmeid:
ehitise või selle osa aktuaalseid (käesoleval ajal kehtivaid) andmeid; dokumentide andmeid.
ehitus - ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse võimalikuks alguseks on projekteerimine (ehitusprojekt), mille käigus koostatakse ehituse tehnilis-majanduslik analüüs, koostatakse mahu- ja konstruktsioonilahendused, eelprojekt, tööprojekt ning eelarve.
ehitusakustika - ehitusfüüsika haru, mis tegeleb müratõrjega.
ehituseeskiri - normdokument, mis sisaldab ehitustoimingute kirjelduse mingi tulemuse saamiseks, nt ehitiste tuleohutuse eeskiri.
ehitusettevõte - on firma, mille põhitegevuseks on ehitustööde teostamine.
ehitusfüüsika - rakendusfüüsika haru, mis uurib ehitistega seoses olevaid füüsikalisi protsesse ning annab ehitiste otstarbeka projekteerimise ja valmisehitiste hindamise alused.
ehitusgeoloogia - ala mis käsitleb ehituskoha (krundi) geoloogilist ehitust, pinnaseomadusi ja hüdrogeoloogilist olukorda.
ehitusjärelevalve - ehituse ning ehitise projektile ja normdokumentidele vastavuse kontroll (kohaliku omavalitsuse järelevalve ja omanikujärelevalve).
ehituskeraamika - põletatud savist konstruktsioonilised või dekoratiivsed ehitusmaterjalid ja-detailid.
ehituskivi - ehituses tarvitatav loodus- või tehiskivi.
ehitusmaterjal - ehitamiseks ja ehitiste remontimiseks tarvitatavad looduslikud- ja tehismaterjalid. Laiemas tähenduses ka tööstuslikult toodetud ehitustarindid (paneelid, plokid, sillused jms)
ehitusmehaanika - mehaanika haru, mis uurib ehituskonstruktsioonide sisejõude ja siirdeid nii staatilise kui ka dünaamilise koormuse korral, et tagada konstruktsiooni tugevus, jäikus ja püsivus.
ehitusplastika - skulptuurteosed, mis on tavaliselt kavandatud koos ehitisega ja täidavad sellel dekoratiivset eesmärki.
ehitusplats - osa või maa-ala, millel tehakse ehitustöid.
ehitusprojekt - on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest.
Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist.
Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja oskab selle põhjal teha hooldus-, remondi- ja renoveerimisplaane, samuti ehitise parendus- ja laiendusplaane (näiteks lisakorrused, lisaukseavad jne).
ehitusprojekt - ehitamiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, restaureerimiseks jms. vajalik tehniliste dokumentide komplekt. Koostatakse ehitusnormide alusel.
ehituspäevik - õigusaktidele vastav kirjalik dokument, milles ehitaja dokumenteerib kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka kasutatud tooted, seadmed ja ehitusmasinad, samas ka ehitamist mõjutavad tingimused. Ehituspäevikusse märkuste kandmise õigus on ka ehituse tellijal ja omanikujärelevalvel.
ehitusseadus - sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
ehitusteadus - rakendusteadus, mille eesmärk on ehitusprobleemide lahendamine.
ehitustööd - ehitise rajamisel ja tehnilisel sisustamisel tehtavad tööd.
ekspert - eriala asjatundja, oma ala tõeline professionaal.
ekspertiis - erialase probleemi uurimine ja lahendamine või selle kohta arvamuse avaldamine asjatundja (eksperdi) poolt.
elamu - ehk elumaja ehk eluhoone on ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone.
elastsus - aine omadus taastada oma esialgne kuju ja/või ruumala peale deformeerumist tekitanud jõu taandumist.
elektriahel - vooluring, kehade ja keskkondade kogum, mis moodustab suletud tee elektrivoolule.
elektriarvesti - voolumõõtja. Aparaat, mis registreerib tarvitatud elektri tööhulka. Tavaliselt vatt-tundides(Wh) või kilovatt-tundides(kWh).
eramu - on eraldi kinnistul asuv ühe pere elamiseks ettenähtud hoone.
eskiis - põhimõttelist lahendust kujutav visand.
eskiisprojekt - kavandatava objekti (ehitise) põhimõttelist lahendust sisaldav väikesemahuline projekt.

f

floora - mingi aja või ajajärgu taimestik. Ka kokkuvõtlik, tavaliselt määramistabelitega teos mingi ala taimestiku kohta.

g

gaas - aine, milles molekulidevahelised tõmbejõud on nõrgad ja molekulid liiguvad seetõttu peaaegu vabalt ning täidavad ühtlaselt igasuguse ruumala.
garantii - lõpetatud töö tellija poolt vastuvõtmise päevast loetav, lepingus näidatud ajavahemik, mille kestel töövõtja vastutab oma tehtud töö eest.
geodeesia - teadus maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal.
geodeesiainstrumendid - geodeetilistel väli- ja kameraaltöödel kasutatavad mehhaanilised, optilis-mehaanilised, elektrooptilised ja raadioelektroonilised isntrumendid.
graffiti - vanal ajal hoonete seintele, nõudele jne kritseldatud kirjad ja joonistused.
grafiit - must kuni terashall mineraal, süsiniku teisend; tarvitatakse sulatustiiglite, määrdeainete, pliiatsite jm valmistamiseks.

h

hooldusremont - perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks.
hoone - (alus)pinnasega püsivalt (kohtkindlalt) ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.
hoonestaja - isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.
hoonestus - hoonete kogum.
hoonestusõigus - kinnisasja koormus, mis lubab isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega, ulatub lisaks ehitusalusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.
hoonpink - metallilõikepink
hüdraulilisedsideained - ehk vesisideained on aine, mis kivistub nii õhus kui vees ja ei kaota oma tugevust niiskuse käes(tsement, veskiklaas)
hüdroisolatsioon - takistab vee ja niiskuse edasipääsu.
höövel - puidulõikeriist pinna kujundamiseks ja tasandamiseks.
hööveldamine - metalli ja puidu lõiketöötlemine, mille puhul tooriku suhtes sirgjooneliselt edasi-tagasi liikuv lõiketera lõikab tooriku pinnalt ühesuguse ristlõikega laaste.
höövelmasin - pöörlevate lõiketeradega höövelpink puidutöö tarvis.
höövelpink - tööpink metalli hööveldamiseks. Puidulõikepink õhukese puitmaterjali tootmiseks või tasapindsete külgedega puittoorikute(nt laudade) töötlemiseks.

i

iluaiandus - ehisaiandus, ka dekoratiivaiandus. Aianduse haru, mis hõlmab ilutaimede aretamise, paljundamise, kasvatamise ja hooldamise. Lisaks iluaedade ja haljasalade kavandamine, rajamine ja hooldamine.
infrastruktuur - piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik materiaalne baas - riigi, avalikõiguslike ja eraettevõtjate rajatud ehitiste ning abinõude kogum. Eristatakse tehnilist infrastruktuuri (nt veondus, side, energia- ja veevarustus, jäätmemajandus) ja sotsiaalset infrastruktuuri (nt lasteaiad, koolid, spordi- ja puhkerajatised, haiglad, hooldekodud, kultuuriasutused).
insener - kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.
interjöör - sisemik, siseruumi kujundus.
isoleerimistööd - tööd ehituskonstruktsioonide, hoonete ja seadmete kaitsmiseks välismõjude eest või nende kasutusomaduste ja -tingimuste parandamiseks. Isoleerimistöid tehakse ehitiste kaitsmiseks sissetungiva pinnasvee või agressiivsete vedelike vastu. Samuti eriehitiste(nt basseinid, mahutid) vedelikukindluse tagamiseks(hüdroisolatsioon), hooneist või seadmeist väliskeskkonda või vastupidi suunduva soojusvoo vähendamiseks(soojusisolatsioon) ning seadmetes ja ehituskonstruktsioonides levivate õhu- ja löögihelide tõkestamiseks(heliisolatsioon).
isoleermaterjal - isolatsioonina või isolatsiooni valmistamiseks kasutatav materjal.
isoleerpael - isoleerlint - tekstiilmaterjalist, klaaskiududest, paberist, sünteetilisest või muust elektriisoleermaterjalist pael.

k

kaeveluba - kohaliku omavalitsuse antav luba kaevetöödeks.
kandesein - vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust.
karkass - on hoone kandekonstruktsioon.

Karkass annab hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhielementideks on sambad ja neile toetuvad talad. Täieliku karkassiga hoonetes on sise- ja välisseinad vabastatud koormusest. Sellisel juhul on välisseinte eesmärgiks soojapidamine ja oma raskuse kandmine, siseseinte eesmärk on tube eraldada.

katus - maja pealmine osa, mis hoiab ära sajuvee ja lumesulamisvee tungimise ruumidesse.
kellu - müürsepa või krohvija labidake.
keraamika - savitöötooted. Ka savitöö- ja pottsepakunst.
killustik - kivimi või tehiskivi purustamisel saadav nurgelistest tükkidest sõmer materjal(lähtematerjali järgi nt pae-, graniidi-, pimsi-, tellisekillustik).
kiltmaa - ka kõrglavamaa, ulatuslik rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik. Kujuneb madala tasandiku tektoonilise kerkimise ja sellega kaasneva orgude süvenemise tagajärjel või vanade mäestike kuludes ja tasandudes.
kinnisvara - liikumatu vara(nt veekogud, maa, hooned jne).
kinnitusdetailid - lahtivõetavate masinaosade ja muude konstruktsioonielementide ühendamiseks või kinnitamiseks kasutatavad standarddetailid(nt polt, kruvi, mutter jne).
kips - ehitusmaterjal, õhksideaine. Veega segades tekitatakse "taigen", mis tardub ja kivistub kiiresti - tekib kipskivi, mille survetugevus (3,5-20 MPa) on pöördvõrdeline taignas sisaldunud vee kogusega.
klaas - on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi.
konstruktsioon - Ehitise konstruktsioonideks on: kande- ja jäigastavad konstruktsioonid, sealhulgas vundament, vahe- ja katuselaed;
piirdekonstruktsioonid, sealhulgas välissein ja katus. Ehitise konstruktsioonide andmeteks on konstruktsiooni liigi ja materjali andmed.
konstruktsioon - ehitise kande- või piirdetarind, mille projekteerimisel on üldjuhul tarvis ehitusmehhaanika arvutusi. Põhielemendid on postid, talad, raamid, kaared, vandid, pindkandurid ja massiivid
kraana - tõstemasin, mida on väga mitmesuguse ehitusega ja käitamisviisiga ning mille tõstejõud ulatuvad mitmesaja tonnini.
kronstein - seinapukk, laagri toeks seina külge kinnitatud pukk.
krunt - ehituse otstarbeks mõeldud maatükk
kruus - on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2...64 mm. Purdsette terasuurus, mida nimetatakse kruusaks, on erinevates maades erinev. Kruusast peenem purdsete on liiv.

l

lamekatus - lamekatuse all mõeldakse katust, mille kalle on väiksem kui 5% ja mille katusekatteks on rullmaterjalidest hüdroisolatsioonikiht. Lamekatustena käsitletakse ka muutuva kaldega rullmaterjalidest kattega katuseid, kus kalle võib olla 0°...90° (kuplid, saagkatused jne.)
liiv - on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
liivapaber - on paber või riie, mille ühele poolele on liimitud peent liiva, mida kasutatakse abrasiivina.
Laiemas mõttes nimetatakse liivapaberiks mis tahes abrasiivpaberit.
lubi - on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (st.taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks. Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa.

m

maakonnaplaneering - planeering, mis koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta.
maaregister - katastriüksuste kohta peetavate ja registreeritavate andmete kogu.
maastikuarhitektuur - arhitektuuriharu, mille ülesanne on hõlvatud maastike sihipärane kujundamine inimesele funktsionaalselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt soodsaks elukeskkonnaks, maastikukasutuse sellekohane suunamine ja tehislike maastikuvormide(ka ehitiste) seostamine loodusega(haljastus jmt).
madalik - suur, enam-vähem tasase pinnamoega madal maa-ala.
majavamm - majaseen
makett - ehitiste ja seadmete vähendatud mudel.
metallid - lihtained, mis läigivad iseloomulikult, juhivad hästi soojust ja elektrit ning on enamasti hästi sepistatavad.
metsamaterjal - puitmaterjal
metsandus - metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu ning neid käsitlevad teadusharud(metsateadus).
metsateadus - teadus, mis hõlmab metsabioloogia, metsatüpoloogia, dendroloogia, metsakaitse, metsakasvatuse, metsatakseerimise, metsakorralduse, metsakasutuse jmt teadusharu.
mineraalsideaine - on aine, mis muutub vee või taigna taolisest olekust kivi taoliseks.
montaažitööd - ehitustarindite, sanitaar-, elektri- ja tehnoloogiaseadmete paigaldamine ning kinnitamine.
mullatööd - ehitustöö, mis hõlmab pinnase kaevamise ja teisaldamise, nt mullakihi koorimine, pinnase kaevamine
müür - loodus- või tehiskivist(sh betoonist) eraldiseisev sein. Kasutatakse põhiliselt piirde- või kaitseehitisena.

n

nivelleerima - 1. loodima, maapinna kõrgusvahesid määrama. 2. tasandama, erinevusi kaotama.
nivelliir - riist nivelleerimistöödeks, koosneb väikesest pikksilmast, sellega ühendatud vesiloodist ja kolmjalgsest alusest.
nurgik - vanaaegse nimetusega vinkel, mõõt, millega märgitakse töödeldavaile esemeile täisnurki või kontrollitakse pindade ja(või) sihtide ristsust.

p

paekivi - ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure.
pindkandur - plaadid, koorikud (konstruktsioonidel).
purdsete - on pude kulutuse tagajärjel tekkinud mitmesuguse suuruse ja koostisega sete.
Tsementeerunud purdsetteid nimetatakse purdkivimiks. Purdsetted ja purdkivimid moodustavad purdsetendi. Purdsetteid jaotatakse täpsemalt purdosakeste mõõtmete alusel.
Purdsetteks on näiteks liiv, kruus, veerised, aleuriit ja rahnud.
pööning - katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum

r

raadamine - maa metsast, võsast, kändudest, kividest ja jäätmetest puhastamine.
rajatis - ehitised, mis pole hooned. Nt. kanalid, mastid, paisud, sillad, teed, tunnelid.
raudbetoon - on komposiitne ehitusmaterjal, koosneb betoonist ja armeeringust (teras). Armatuur (terasvarvad) paigutatakse betooni sisse, ning need võtavad vastu tõmbejõude ja nihkejõude mida betoon ei suuda, kuna betoon töötab survele.
renoveerimine - üldisem termin restaureerimise, rekonstrueerimise ja remondi tähenduses.
restaureerimine - ehitise või arhitektuuriansambli teatud aegse kuju (ja funktsiooni) täpne taastamine.
roomavus - materjali omadus muutumatus pingeseisundis jätkuvalt aeglaselt deformeeruda.
rustika - on jämedalt tahutud kividest laotud müüritis.

s

saneerimine - asula, selle osa või hoone sanitaarolude parandamine (nt tänavate laiendamine, haljasalade rajamine, hoonete varustamine tehnoseadmetega).
sarrusetööd - ehitustöö, mis hõlmab sardbetoon- ja kivitarindite sarruse valmistamise ja monteerimise ning pingbetoontarindite sarruse pingestamise jne.
savi - on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
servituut - õigus kasutada teatud juhtumeil võõrast omandit või piirata teatud suhtes omanikku.
sideaine - on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku. Jaguneb mineraalseks e. ehitussideained (lubi, kips, savi, tsement). Orgaanilised (bituumen, tõrv, vaik, liim, värnits).
silikaltsiit - on liivast ja lubjast erimenetlusel valmistatud tsemendivaba ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex ja tähendab ladina keeles kivikuningat. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele.
sinisavi - on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks.
stukk - on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi.

š

šossee - sillutatud maantee.

t

tarne - kellegi millegagi varustamine, eelsõlmitud lepingu (tarnelepingu) alusel müümine;
tasuvusaeg - aeg, mille jooksul tehtud kulutused end tasuvad.
tehnovõrgud - all- ja pealmaakommunikatsioonide (torustike, õhu- ja kaabelliinide jm) kogum.
telliskivi - on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi.
teras - on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam.
torkreetima - tsemendikahuriga betoneerima
trass - tee, kanali või muu suunda tähistav liin maastikus või joon kaardil; kanali, torustiku, sideliini jne suund.
tsement - on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal.
Kasutatakse: maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega.
Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt.
Tsemendi põhilisteks näitajateks on: tugevusklass, eeltugevus, normtugevus, tardumise algus.
tsentraal - keskus, keskjaam, keskkoht.
tsentraalne - keskel asetsev.
tulekindlus - ehitise vastupanuvõime tulele ja kõrgele temperatuurile.
täiskõrgus - on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini.

u

uusehitis - ehitis, milles ei esine varasemaid ehitiseosi (vastand: ümberehituse või laiendamise teel tekkinud ehitis).

v

vaaderpass - vesilood, riistjoone või -pinna asendi leidmiseks.
vahesein - mittekandev sein, mis eraldab üht ruumi teisest.
vineer - on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimise teel (vineeri paksus on 4–30 mm).
voolavus - materjali omadus suhteliselt kiiresti plastselt deformeeruda.
vundament - ehitise maaalused kandekonstruktsioonid. Vundamendi toetuspinda kutsutakse ka tallaks, konstruktsiooni taldmikuks ja maapealset osa sokliks.

õ

õhksideaine - on sideaine, mis kivistub ainult ainult õhus ja kaotab oma tugevuse niiskuse käes(lubi, kips, savi)

ü

üksikelamu - ühe korteriga elamu
üldehitustööd - ehitustööd, mille hulka kuuluvad tavaliselt mulla-, vaia-, müüri-, betooni-, puusepa-, laudsepa-, katusekatte- ja viimistlustööd ning ehitustarindite montaaž.
üldplaneering - üldjooneline planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi kohta.